See on pikk jutt, aga lühike versioon on selline: ma oma udususega ajasin asjad ja kuupäevad segi, ajasin inimesed mõttetult kohale, olin eelnev öö pea-aegu terve aeg üleval olnud ning kohvi joonud. Tundus, et SANNA=FEIL!
Õnneks on nüüd aga parem tuju, rohkem tegutsemislusti ja hea olla. Ma tean ka, et see kogemus õpetas mulle palju suhtlemise ja kokkulepete kohta.
Tahtsingi rääkida sellest šokeerivast avastusest, et kui palju ikka sõltub meie elu rääkimisest ja pilkudest, kehakeelest, Twitterist ja Facebookist. Kui isegi kalender hakkab sinna kolima, siis on raske ilma selleta ikka elada küll. Kui hiljuti käisin ühel sünnipäeval, siis üks tüdruk mainis, et ta tahaks küll soojal maal rannaäärses hütis elada, aga ainult kui ta saaks Facebookis käia.
Minuga on nii, et ma läheksin sinna elama, aga tingimusel, kui ma saaksin rahu meid ümbritsevast suhtlusest sõltuvast maailmast. Mulle meeldib suhelda ja seda jälgida, aga telefonist tahaksin lahti saada, samuti Facebooki sõltuvusest.
Ma arvan, et erinevate suhtlusvõrgustike võlud seisnevad võltsidentiteetide loomises. Inimesed naudivad, et saadakse luua endast kuvand, väga lihtsalt, mis tõele ei vasta. Saadakse olla see, kelle olemiseks reaalsuses julgust ei jätku. Minagi üritan olla nii väga, kui võimalik, see kes ma olen ja nautida selle julguse tõusmist.
Tõesti, mina-olemise võlusid on palju, aga olulisim on see, et julgust tuleb palju rohkem juurde. Eile, näiteks, kuna olin hilinemas Tallinna Volikogusse, siis arvasin, et vast oleks parem, kui jätaksin vahele, teised vaatavad imelikult ja endal ka piinlik, pealegi oli seal nõutav ametlik riietus, mida mul ei olnud seljas.
Siis... (trummipõrin palun) tuli mulle meelde, mida Hannes T. oli ütelnud ühel koolitusel:
Kui sa midagi tahad, siis mõtle, mida sa selleks tegema pead. Ja siis tee seda.
Ja nii ma tegingi, midagi hullu loomulikult ei juhtunud, kõik oli lill ja rõõm.
Julgegem!
![]() |
| Saturn söömas oma poega. Francesco Goya |
![]() |
| Väike Prints |
![]() |
| Kallistagem enam! |
![]() |
| I only want to live in peace and plant potatoes and dream! |




No comments:
Post a Comment