TOUCHING ME, TOUCHING YOU!

Kui tavaliselt on nii, et postituse pealkiri tuleb viimasena, siis seekord kirjutasin selle kohe ära. See tuleb nimelt laulust, mida hetkel kuulan ning mis paneb mind kirjutama hulluses ning valgusekiirusel. See laul on nimelt I Believe In A Thing Called Love - The Darkness. OHH, kui hea, kui kohane, kui energiseeriv!

Ma tahtsin kirjutada natukene hullusest.
Ma arvan, et liiga mittehull ei ole tervislik olla. Ma arvan, et meis kõigis on peidus loom, mis paneb meid keset tänavat dance battle'it tegema või kuu poole ulguma või end tänaval maha viskama või naerma kui loom, lollusi teha.

Sest, mõtlegem, mu kallid, mis see hullus on? See on ju ühiskonna pealesurutud norm, kuidas käituma PEAKS, mis ei pruugi ühilduda reaalsusega - sellega, kes me tegelikult oleme. Lugesin selle kohta just head raamatut, mis mind tegelikult inspireeriski. Kes defineerib, mis on hull või normaalne? MEIE ISE!

Ja mida hullemad me ise oleme, seda hullem on lubatud olla üldisel, hallil massil.

Here I am with my days literally numbered giving importance to the remarks made by people I have never seen before. (Veronika Decides to Die, Paulo Coelho)

Jutu point: LASKEM ENDIL OLLA HULLUMEELSEMAD!
ÄRGEM SURUGE ENDID RAAMIDESSE!
OLGEM VABAD!
JA NÄIDAKEM FAKKI KÕIGILE, KES MEIE HULLUSE PEALE NINA KRIMPSUTAVAD!

Meie hullused ja kiiksud defineerivadki ju selle kes me oleme.

Kuidas seda harjutada?
Alusta näiteks sellest, et bussis head laulu kuulates sa lihtsalt laksust naeratad, suurelt ja omaette. Las teised näevad, et sul on hea olla. Las nad saavad aru, et oma õnne on okei välja näidata ning et sa oled täiesti rahul sellega, et sind imelikult vaadatakse, SEST SIND LIHTSALT EI KOTI!

Järgmisena, rääkides telefoniga, ära karda naerda üle Vabaduse väljaku. Sul on õigus naerda ja rõõmu tunda. Plaksuta rõõmust! Sul on ju hea olla. Mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Keegi vaatab sind imelikult? MIS SIIS? See näitab, et temal endal on ebamugav, mitte sul. Sina ei pea häbi tundma selle pärast, et sa enda tundeid alla ei suru!

Siis, olles sõpradega koos, tunne rõõmu sellest, et sa kasvõi HINGATA SAAD! Ausõna, see on ju meeletu privileeg! Tee lambikaid nalju või tee grimasse! Sinu sõbrad jäävad sinu kõrvale, naeravad sinuga koos või patsutavad kaastundlikult seljale. NAERA, SÜDAMEST!

Sa võid alati, kus tahes, laksust tantsida, eriti hea, kui sa teeskled, et sul mikrofon ka käes on.

Hope I touched you, Sanna.

Vincent Van Gogh. Päevalilled.

NB! Tuli just meelde, et Van Gogh ja Monet olid mõlemad omas ajastus hullud. Ma arvan, et me kõik oleme nõus, et nad olid tegelikult geeniused!