Lugesin hetkel laulu "Bubbles'i" sõnade seletust ja parim seletus oli, et mullid sümboliseerivad naise. muresid, millega mees üritab võidelda. Mulle tundub üldiselt, et parim variant ongi jagada muresid kahe vahel, aga millegipärast ületab meie eestlaslik valehäbi mõnikord/tihti vajaduse koormast vabaneda. Hea näide on selline lugu: umbes kolm suve tagasi läksime õega Võrtsjärve ujuma. Vanaisa tuli meid valvama. Ühel hetkel kaotasin jalgealuse ning kuna minu hingamismasinavärk tol hetkel ka väga heas olukorras ei olnud, siis arvasin, et tõesti, minu elu siin Võrtsus lõppeb. Ja abi kutsuda ma ei julgenud. Nüüd kirjutangi teile põrgust.
Ma jäin ellu, aga suure õnne läbi. Oleks üks parameeter muutunud, oleks kõik teistmoodi olnud. Mind võib-olla poleks enam, mis oleks ju kurb..
Seega, me ei tohiks karta abi paluda või oma muresid alla suruma. Kui keegi küsib järgmine kord: "Kuidas sul läheb?" ja sinu hetkeolukord on on sitt, siis tõesti, miks valetada. Ütle: "Halvasti." Mis juhtub, on et sulle pakutakse abi. Sinu koormat kergendatakse. Usu mind.
Paljud suhteeksperdid väidavad aga, et naised ei peaks oma muresid meestega väga jagama, sest appently teeb see meestele naisega koos olemise igavaks ja masendavaks, mis lõpuks viib selleni, et kaks inimest lähevad lahku. (Ahh?) Loomulikult saan ma aru, et naised ei peaks vinguma ja virisema mehe kallal, aga kui aus olla, siis mind küll huvitab ja ma hoolin sellest, milliste probleemidega minu armastatu rinda pistab.
Veel üks suhteteooria: mehed ei muutu, Ever. Ma tõesti ei tea seda, oma elukogemuse põhjal võin ütelda, et asjaga on nii ja naa. Olen kohtunud mehega, kes oma täiskasvanuelu alguses röövis panku ja autosid, aga peale vanglaskäiku muutis ennast ja on nüüd üks Eesti edukamaid kinnisvaramaaklereid ja tõesti tore inimene. Siiski on aastate mõju tema olemuses näha, eriti kui vaadata sellises valguses, nagu mina teda nägin. Siis on veel Hollywoodi filmid, milledes täielikud mängurid muutuvad lõpuks ideaalseteks meesteks. Ma tõesti tahaksin teada, kas see reaalselt ka võimalik on? Jälle üks nendest asjadest, kus mingi reegli saab luua ühe inimese kohta, kusjuures see reegel teise juures ei kehti.
Kolmas suhteteooria, millega tutvusin sel nädalavahetusel, kõlab nii (ma 100% täpsust ei saa garanteerida, ei mäleta): kui mees ja naine on vastandlikud mõnedes asjades, sobivad nad kokku. Näiteks: mehele ei meeldi oliivid üldse, aga naisele näiteks maitsevad. Nii tore ju! UGH. On ka sarnaseid teooriaid a la "Vastandid tõmbuvad", aga mina seda ei usu. Siin kohtume lihtsalt huviga erilise inimese vastu.
Elus ei saa teooriad olla, ainult praktika. Which often sucks.
CHEERS! (või peaksin ma ütlema terviseks? :) )
I see beauty in it!
No comments:
Post a Comment