Minu üks hea sõber sai just ühe üsna suure summa võrra rikkamaks. Pidin temaga veel samal päeval korraks linna minema. Kuna olin juhtunust teadlik, avastasin ennast mitu head korda sellest rahast mõtlemas ning see omakorda pani mind mõtlema sellele, kuidas raha inimesi muudab.
Naljakas oli aga see, kuidas too sõber ise sellest suurt numbrit ei teinud ning oli ikka vana hea Mr X edasi. Mina aga olin järjest enam sellele viivate mõtete lummuses.
Kuidas õnnestus tal jääda iseendaks? Kui mina samas aga taolist nõrkust üles näitasin, kas see siis tähendab, et olen ahne, ihne ja isekas inimene?
Minul endal on aga rahaga üsna halvad suhted. Kui algul on alati mul plaanid peas, mida käesoleva summaga peale hakata, siis poodi jõudes need haihtuvad. Raiskan kõik ära ja kui hakkan mõtlema, et kuhu see raha siis kadus, ei taba asja. Imetlen inimesi, kes suudavad raha hoida, koguda ja siis midagi mõistlikku teha. Ma olin ka kunagi selline...
Lihtsa elu juurde minnes pean rääkima mitmetest ISIKLIKEST takistustest, mille olen viimasel ajal ületanud. Esiteks, osalesin Demosthenese pärjal. Vot SEE oli eneseületus, samas vist ka kõige hirmsam asi, mida ma teinud olen. Kurk kuivas, peopesad olid higised ja jalad kui tsemendist.
Kevad aga on õnneks käes ja see teeb mind oi-kui-õnnelikuks. Päike, endorfiinid ja mõnus ootusärev tunne.. VÄGEV VÄRK. PLUSS veel feromoonid, if you know what i mean;).
No comments:
Post a Comment