DREAMZ

Ma lihtsalt otsin ja otsin, kuid ei leia koopiat Jeanette Wintersoni raamatust "Written On The Body". Ta on lihtsalt täielik iidol mulle. Viis, kuidas ta sõnu kasutab, on lihtsalt nii inspireeriv. Näiteks:

"Odd to think that the piece of you I know best is already dead. The cells on the surface of your skin are thin and flat without the blood vessels or nerve endings. Dead cells, thickest on the palms of your hands and the soles of your feet."

Iga detail, mida ta kirjeldab, on täpselt see, mida minagi tunnen, eriti mis puutub armastusse. Ta on reaalne geenius, täpselt selline nagu minagi tahaksin olla. Ta toob hämmastavaid paralleele ja imelisi metafoore.

Näiteks:

"You are a pool of clear water where the light plays"

Armastus, mida ta kirjeldab, on TÄPSELT selline, nagu minagi seda tunnen. JW ei kirjelda mingit meeldimist või kerget kiindumust, vaid tingimusteta ja raskekujulist pöördumatu kulguga haigust.

Ma loen teda ja ma juba viis, kuidas ta sõnu kasutab, on maagiline, poeetiline, kerge ja raske ühekorraga. See on nii.. naiselik. Tema raamatud on proosa+luule=ulme.

Vot see on katarsis. On vähe raamatuid, mida loen mitmeid kordi ja iga kord tunnen neid samu emotsioone. Üks neist on Ragtime, teine on seesama, eesti keeles Kehale kirjutatud.

Juba see nimi iseenesest on maagiline: pealkirja saab mõista kas nii, nagu oleks keha peale kirjutatud, samuti kehale mõeldes, kehale pühendades kirjutatud.

Oi-oi, mu emocio ületab racio tuhandekordselt, aga selline ma juba kord olen, võtan kõike südamega-südamesse, vähemalt asju, mida ma armastan. Ausalt öeldes peaksingi ma vähem põdema selle pärast, et ma mingi tundetu bott ei ole, et kõik kuuldud faktid kohe pähe ei jää või et iga töö mul A+ ei ole, sest lõppude lõpuks peaks ju ikkagi lugema see, milline sa SEEST oled, kas hea või halb inimene. Eksju..

Ahh, mind ajavad reaalselt vihale inimesed, kellel lihtsalt pole emotsioone. Olgu nad tulivihased, nende ema jäi rongi alla või tuli välja, et nad on adopteeritud, nägu on ikka samasugune. Asi on eriti hull siis, kui kõik, mida nad teevad, tuleb neil hästi välja. Siis olen ma juba kade, tekib tunne, et kas siis MINA pean enda juures midagi muutma, et ma ka nii hea teatud asjades oleksin, kas peaksin oma emotsioonid alla matma või korralikuks hakkama? Sellised inimesed on täielik oht minu unistustele. Näiteks: töövestlus. Kaks inimest, üks neist on bott, aga omab mõningaid suhtlusoskusi, viiteteist olümpiaadivõitu, samuti keskkooli ja ülikooli kuldmedalit. Teine inimene, hea südamega, arukas, emotsionaalne, kirglik, aga mitte nii hea mäluga või hiiglasliku töövõimega kui botil. Kes siis valitakse? Tööandjad ei taha ju lihtsalt häid inimesi omale kontorisse.

Palju kirjutada veel, emotsionaalne overspill hetkel, aga going sleeping, sest eile sai seda liiga vähe tehtud.

Armastan, vihkan ja üllatun, aga südamest.

Sanna.