Kas tõesti, täna on 19. juuli. Ja mis päevaks ma pidin kooli rajamisega seonduva veebilehe valmis saama? Oi, kas tõesti, eilseks vist!
Ma punnitan ja punnitan, aga iga sõna, pealkirjast lõpuni tundub VALE! Oma kohale mittesobiv, kohatu, rõve, ebanormaalne. Võta negatiivne omadussõna ja see sobib hetkeolukorra kirjeldamiseks. Kas see on normaalne? Mida see minu kohta ütleb, kui ma ei saa sõnu paberile panna? Sanna, the writer, ei saa sõnu endast välja.
Tundub hetkel, nagu see veebileht oleks kogu projekti metafoor. Ja ma ei saa sellega hakkama. Kindalsti üteldakse mulle nüüd kuuest suunast, et saad, saad hakkama. Pole hullu, ära muretse.
ON KÜLL HULLU!
MURETSEN IKKA KÜLL!
Ma tahan seda teha, ma tõesti tahan, aga need sõnad ei tule minust!
Ma pingutan, aga see ei aita!
Ma teen, aga tulemust ei näe!
Hea küll, ma lõpetan nüüd selle negatiivse mõtlemise ja mõtlen lahenduste peale. (Haha, it's a learned habit;))
Mida teha aka MY OPTIONS!
a) jäta see kus seda ja teist ja anna ülesanne kellelegi teisele
b) punnitan ja punnitan veel
c) ootan natuke, rahunen maha ja proovin uuesti
d) hakkan maast madalast: teen mõistekaardi, ajurünnaku ja muid selliseid asju
Ma arvan, et d võimalus kõlab ahvatlevalt.
Sellised raskused ongi vist loomulikult, kuigi ma tahaks, et ka teised inimesed mu ümber näitaksid, et ned, ma pole ka ideaalne, mul ei tule ka asjad vahepeal välja ja ma ei jõua ka mõnikord.
Lõpetan praeguseks, ühiskonna moraalinormid ei kiida pisaraid raamatukogus heaks.
Sanna.
No comments:
Post a Comment